Asjad on pakitud. Kõik on minekuks valmis välja arvatud mu mõistus. Ei jõua kohale, et nüüd ongi minek. Teades, et ma pean kolm kuud võõras keskkonnas viibima üritasin ma võimalikult kiirelt siin sisse elada ja järje peale saada. Olen siinse eluga täielikult ära harjunud. Kesklinn, bussisõidud, kool, inimesed. See siin on minu elu. Veider on mõelda, et pole ju. Nüüd sõidan oma ''päris'' elu juurde tagasi. See ei tundu üldse reaalne. Olen täielikult omaks võtnud kõik siin oleva. Ei oska isegi midagi mõelda enam.