Heipa heipa,
Siin on õpetaja-õpilase suhe vabam. Õpetajaid kutsutakse nimepidi, nad istuvad laudade peal, küsivad kuidas nädalavahetus läks ja muud sellist. Suurte tööde puhul tehakse tihipeale iga õpilasega individuaalne jutuajamine, et ära näitada head ja vead. Üldiselt põhineb õppetöö rohkem grupitööl ja analüüsimisel, kui faktidel ja kontspekteerimisel.
Tunnid toimuvad alati erinevas klassis. Iga kord on aine jaoks uus klass ja ühelgi õpetajal pole nii öelda koduklassi.
Kehalise tundides tuleb õpetaja sisse, palub kõigil grupis maha istuda ja räägib, mis tunnis toimuma hakkab, mitte ei tule sõjaväe taoline rivistumine. Samuti ei alustata tundi püstitõusmisega, vaid õpetaja lihtsalt tuleb ja hakkab rääkima. Ka vetsu küsimist ei ole vaid õpilane lihtsalt tõuseb ja kõnnib vetsu, mis tegelikult häirib palju vähem õppetööd, kui pidev küsimine ja vaidlemine õpetaja ning õpilase vahel.
Õpilased tulevad ja lahkuvad, kui ise soovivad ja nad lihtsalt märgitakse puudujaks, keegi ei keela neil koolimajast lahkuda ja nad vastutavad ise selle eest kas nad käivad koolis või mitte.
Kuna enamus inimestel on autod või sõidetakse rattaga, siis õhtul on bussiliiklus väga hõre. Pärast kella nelja sõidab buss kaks korda tunnis, pärast kella seitset aga kord tunnis.
Siin on ka ööbussid inimestele, kes ei taha öösel taksoga koju sõita. Mitu ööbussi sõidab erinevatesse kohtadesse vähemalt kord tunnis. Siin öeldakse ka bussijuhile head aega, eriti kui ollakse viimane lahkuja või viimases peatuses maha mineja. Sisenemine käib tagumisest uksest ja väljumine esimesest uksest.
Sünnipäevadel tehakse juba hommikul suur pidulaud, mis on ära kaunistatud Taani lipuvärvidega: lipud, laudlinad, tassid, lindikesed ja nii edasi. Samuti heisatakse sünnipäeva päeval lipp.
Normaalne on iga õhtu koos perega õhtust süüa ja kui õhtusöögile ei jõua tuleb sellest ette teatada.
...
Millegi vastu veel või täpsem huvi, siis küsige.
xoxo,
Nii tore jälle eestikeelset teksti lugeda. Loodan, et vaatamata sealsele mõnusale äraelamisele tahad sa ikkagi koju tulla. Eret ütleb mulle sina, nii et meil on ka peaaegu nii vaba suhe. Laua peale ma istuma ei mahuks, sest te olete kõik lauad ise ära hõivanud. Aga pereväärtused ja liikluskultuur on arenenud riikides muidugi kadestamist väärt. Kahjuks ei tule keegi seda meie eest tegema, ainult me ise peame end muutma.
ReplyDeleteKüsida tahan seda, et kas oled seal akadeemilises mõttes midagi juurde õppinud? Kas oled sealsest süsteemist midagi leidnud, mida saaksid meie koolis presidendina ära kasutada?
jaaa, vetsu kohapealt on õige ka, et ei pea küsima...Veikoga pidev, 5 minutiline vaidlemine on tõesti nõme, kui inimsel on vaja urineerida, siis selleks ei oleks tõesti vaja luba küsida
ReplyDeleteKrista, suur tüdruk, miks Sa ei võiks vahetunni ajal urineerida? Kas oled näinud mõnd õpetajat, kes tunni ajal vetsu läheks? Miks meie peame jalad ristis kannatama, aga teie ei pea?
ReplyDeleteMõte on selles, et õpilaste poole lähenemine on vabam ja mugavam. Kool on koht kuhu on hea tulla, õpilased on siin alati heas tujus ja nad on enamjaolt motiveeritud õppima. Kõigil on arvutid laua peal. Muidugi külastatakse ka 10 minutit facebooki, aga enamjaolt nad tahavad ise kuulata, mis õpilastel öelda on.
ReplyDeleteAkadeemiliselt muidugi veidike keelt, rohkem analüüsimist. Enim aga on see kogemus elukool. Eesti koolidel on paljutki õppida, aga mitte midagi, mida mina saaksin siin muutma hakata. Kogu koolisüsteemi järsult muuta ei saa, eriti mitte nii väikese õpilaste hulgaga kui meil.
Usun, et üks lahendus oleks suurem vabadus õppeaineid valida. Kui ikka õpiks seda, mis tõesti meeldib, oleks motivatsiooni, head tuju ja vaba ning sõbralikku suhtumist. Meil peab ju kõike jõuga sundima, sest kõik peavad kõike ühe rauaga saama, vastu vaidlemata.
ReplyDeleteVäga õiged asjad märkisid ära oma sissekandes. On tore ju õppida nii toredas koolis ja saada teada, et on olemas ka muid õppimisviise, kus valitseb hoopis teistsugune õhkkond ja kõik käituvad vabalt. Mulle meeldiks see väga. Ma usun, et mõnes suuremas pealinna koolis see õhkkond on teistsugune isegi Taanis. Meil on vedanud partnerkooliga, aga üleüldse ma olen kade Taani õpetajate peale, sest nad ei pea tegelema põhjuseta puudumistega ja madala õppeedukusega. Sooviks isegi olla mõne kuu taolises koolis. Mulle tundus, et õpilased olid seal viisakad ja avatud. Neil vist ei juhtu seda, et keset tundi paar õpilast lähevad omavahel kaklema, nagu meie 7.b klassis, näiteks. Ei ole ka vist seda, et õpilased räägivad tunnis kõva häälega juttu omavahel ja ei tee õpetajast väljagi või kuulavad muusikat. Küll oleks hea ja tore, kui õpilastel oleks huvi teadmiste vastu ja nad õpiks aineid huviga ainete vastu, mitte kohusetundest või, mis veel hullem, hinnete pärast.
ReplyDeleteMa arvan, et see hakkab juba nooremast ajast kui gümnaasium. Õpilastega tehakse peaaegu iga tund grupitööd ja nad õpivad töötama koos erinevate inimestega ja arvestama teistega. Mingit kaklemist ja tülitsemist siin kindlasti tunni ajal pole, isegi jutu ajamine on minimaalne. Mina arvan, et see on õpilase enda viga, kui ta ei kuula, kuulab muusikat ja räägib juttu, aga see tuleneb millestki. Arvan, et meie koolis pole õpetamismeetodid osades ainetes eriti tugevad ega huvitavad, keskendumine on peaaegu võimatu. Samuti ei elata siin õpilastel seljas. Kui nad saavad teatud protsendi puudumisi täis kutsutakse nad nii öelda direktsiooni ning kui asjad ei parane visatakse välja. Direktsioonis tunnevad aga õpetajad huvi, miks tundides ei käida, sest mingi põhjus peab olema, kui laps ei taha koolis käia. Eestis aga kasutatakse ähvardamist, maha tegemist ja häbistamist. Samuti tundides, see ei ole õpilasele õige lähenemine ja muidugi tekib siis suurem tahe reegleid rikkuda, kui kuulata kedagi, kes teda pidevalt ähvardab ja maha teeb. Siin antakse õpilastele võimalus olla iseseisev ja ise toime tulla ja oma koolieluga arvestada. See on nende enda asi kas nad käivad tundides või ei, sest nad arvestavad seda, et nad seda hulka täis ei saaks, miks direktsiooni saadetakse. Samuti on tunnitöö üles ehitatud nii, et tunnid on huvitavad ja õpilased juba ise ei taha nii palju puududa.
ReplyDeleteeiei, Raudsepp..ma ei käi kunagi Veiko tunni ajal väljas..ma tõin tema tunni näiteks, kus tihtipeale küsitakse välja ja siis toimub pikem vaidlus.
ReplyDelete