Taastervitusi III ehk keelelised tähelepanekud

Kohtudes esmakordselt taani keelega olin ma üsna segaduses. See kõlas nagu keegi kellel on kõht lahti ja kartul suus üritaks veega oma kurku puhastada. Eraldi sõnu tundus olevat võimatu lausetes eristada. Samas grammatilises mõttes ei paistnud see keel just eriti raskena. Reegleid oli piltlikult öeldes vaid käputäis ja needki olid lihtsasti arusaadavad ja kiiresti õpitavad.

Seetõttu alustasin ma taani keele õppimist iseseisvalt juba ammu enne reisi algust. Ainsad abivahendid selle jaoks olid ingliskeelne taani keele õpik ja internetist leitud helifailid, mis selle õpikuga kokku sobisid. Kuigi ma ei saanud alguses hääldusele päris täpselt pihta, jätkasin ma õppimist sellest hoolimata, sest teadsin, et lõppude-lõpuks tuleb see kõik mulle ainult kasuks.

Nüüd kuis ma olen Taanis veetnud peaaegu 3 kuud, võin juba öelda, et ma oskan taani keelt vähemalt algtasemel rääkida. Ma olen suuteline osalema lihtsamates vestlustes, kuid saan samas teiste jutust isegi liiga palju aru. Mu siinsed tuttavad on isegi väitnud, et nad ei julge enam oma saladusi minu ees arutada. Kuid ma ei saa üsna tihti kahjuks kõigest aru ning see on tekitanud mitmesuguseid kahetsusväärseid situatsioone. Näiteks arvab mu "vahetusvend", et ma olen juba professionaalne taani keele kasutaja. Vahel räägib ta mulle maast ja ilmast pika jutu maha ning kõik mis ma teha suudan on noogutada ja oodata millal ta ära läheb. Vahel jälle teeb ta nalja (ma saan sellest aru, sest ta hakkab tavaliselt ise naerma kui ta nalja teeb) ning mul jääb üle vaid viisakalt naeratus näole tirida ja teeselda, et ma saan aru mida kuradit ta mulle selgeks teha üritab.

Nagu eelnevast võis selguda, on taani keele õppimisel kõige raskem hääldamine. Lisaks sellele on taanlased harjunud ka üsna kiiresti rääkima ning kuna ma ei taha pidevalt paluda neil aeglasemalt rääkida, olen ma olnud sunnitud paremaks kuulajaks muutuma. Tihti olen kogenud, et kuigi ma tean üsna palju taanikeelseid sõnu, on mul raske neid kõiki hetkeliselt üles leida, kui ma astun taanlasega vestlusesse. Seega on vahel olnud juhtumeid, kus minu osa vestlusest koosneb vaid jaatavatest häälitsustest ja peaaegu eimillestki muust.

Sooviksin välja tuua paar minupoolset ebaprofessionaalset tähelepanekut taani keele ja selle kõnelejate kohta:

* Neist esimene on väljend altså, mis eesti keelde tõlgituna tähendab nii (ing k so). Kuna uudistes ja mujal ametlikes meediaväljannetes pole seda eriti tihti kuulda olnud, olen ma sunnitud arvama, et tegemist on pigem kõnekeelse, ebaformaalse väljendiga. See on sõna, mida kasutatakse tihti kui jutu sisse tekib väike paus: umbes nagu õõ või mm eesti keeles, kuigi need kaks on pigem ürgsed häälitsused kui sõnad. Kuna seda on Risskov gümnaasiumi klassiruumides üsna tihti kuulda olnud, on mul tekkinud arvamus, et tegemist on parasiitsõnaga.

* Teiseks olen märganud, et taani kõnekeeles eksisteerib palju sõnu, mis on tegelikult mitme erineva sõna kombinatsioonid. Kuna ma sõnastasin eelmise väite raskesti mõistetavalt, tooksin ma väikese näite: et eller andet tähendab taani keeles miski või midagi (sõna-sõnalt üks või teine; ing k something) ning seda kõike hääldatakse ühe sõnana ehk etellerandet. Kui ma seda väljendit esmakordselt kuulsin, tahtsin ma selle ebamaise kõla tõttu ka kohe teada mida see tähendab, kuid keegi ei suutnud mind aidata, sest see polnud tegelikult üks sõna (nagu mulle tundus) vaid kolme sõna kombinatsioon. Ilmselt on põhjus, miks seda sõna nõnda hääldatakse, seotud selle tiheda kasutusega - tegemist on järjekordse parasiitväljendiga.

* Kolmandaks on taani keeles loomulikult palju liitsõnu, kuid võrdlemisi tihti hääldatakse neid sõnu "liidetuna" samamoodi kui "lahutatuna". Näide: väljend også tähendab eesti keeles ka või veel täpsemini samuti (ing k also). See koosneb sõnadest og ehk eestikeelne sidesõna ja ning så ehk nii või/ja siis. Kui taanlane ütleb: "Jeg har også en sten", tähendab see "Mul on samuti kivi", kuid kui ta ütleb "Og så har jeg en sten", tähendab see "Ning siis oli mul kivi." Väljendite sarnane hääldus viitab sellele, et også ja og så tähendused on omavahel taani keeles vahetatavad, kuid samas ei ole nt ei eesti ega inglise keeles samuti (also) ja ning siis (and so/and then) mingil viisil samatähenduslikud.

* Neljandaks on olemas palju sõnu mille hääldus on täiesti erinev nende kirjapildist nagu näiteks seksten ehk kuusteist, mida hääldatakse ligikaudu [sai-sten]; jeg ehk mina, mida hääldatakse [jai; ja'; jaai]; sprog ehk keel, mida hääldatakse [sprou] jne. Tihti jäetakse mõned sõna osad hääldamata (ikke ehk mitte - võib olla [igge või ikk']) või kasutatakse nn glottal stop'i ehk "helilise hääliku" äkilist peatamist kurgus (paremat selgitust on raske pakkuda). Seega on taani keeles väga palju viise erinevate sõnade hääldamiseks rääkimata iga inimese linguaalsetest idiosünkraasiatest (või lihtsamalt idiolektist).

* Viimasena mainiksin, et nimisõnu on taani keeles kahte sugu: (ing k) common gender ja neuter gender. Vältimaks keerulisi selgitusi: kui mul on vaja nt öelda, et ma võtan ühe (suvalise, mitte kindla) kivi ütlen ma: "Jeg vil tage en sten." Kuna see kivi on suvaline ning me ei tea milline see on, siis kasutame me artiklit en ehk sõna sten on common gender nimisõna.
Kui ma tahan taani keeles kuulutada, et ma ostan maja, ütlen ma: "Jeg skal købe et hus." Sõna hus ehk maja on neuter gender nimisõna, mistõttu me kasutame artiklit et. Kõige hullem on see, et tegemist on järjekordse keelega (nagu saksa keel), kus reegleid sõna soo määramiseks kas pole või on lihtsalt nii palju, et kõige efektiivsem viis keelt selgeks saada on lihtsalt kõik sõnad koos nende artiklitega pähe tuupida.

Ma pole küll mingi ekspert, kuid need on mõned minu siinsetest tähelepanekutest. Arvatavasti tuleb mul hiljem ka midagi muud meelde, kuid siis ei viitsi ma seda kindlasti üles kirjutada.

Sooviksin rääkida natuke ka roppustest, sest enamus meist on ju täiskasvanud ja ei karda ega häbene süütuid, lihtsaid sõnakesi. Kellel nõrgad lugemiselundid või midagi sarnast, võib oma tähelepanu järgnevalt osalt kõrvale juhtida ja lilli kastma minna vms.

***

Pis! - ilmselgelt uriiniga seotud hüüdsõna, kuigi miks keegi peaks karjuma "Kusi!" või "Pissi!", kui ta ärritunud on, ei oska ma seletada. Taanlaste "Kurat!"

Lort - ehk vana hea puhas pask. Kasutatakse tihti omadussõnana. (Lorte bukser ehk pasased püksid.) Väga tugeva kõlaga sõna - meenutab väljaheiteid hämmastavalt hästi. Soovitan kõigile.

Fandme - ligikaudu fucking. Samuti tihti omadussõnana kasutusel. Meenutab mingisugust roosat klouni. Igav sõna, soovitan igavatele inimestele.

For helvede! - sõna-sõnalt "Põrgusse!" või "Põrgu nimel!". Lahjem vandesõna, meenutab maisihelbeid. Mmm, maisihelbed.

Dum - ilmselgelt loll. Soovitan eelkooliealistele.

***

Mõtlesin, et kirjutan veel paar oma lemmiksõna, aga missugusele inimesele meeldivad sõnad? Seega, kahjuks või õnneks, lõpeb järjekordne minu postitus ilma kokkuvõtte või filosoofilise mõtteterata.