Ausalt öeldes ei oskagi midagi kirjutada. Kindlasti on vahepeal palju põnevat ja toredat olnud, aga neid ei ole väga mõtet üles lugeda. Meil on siin kevad, mis on tõsiselt mõnus. Ma usun, et kogu selle aja jooksul on siin lund olnud võib-olla, et nädal- super!
Hetkel on mõistmatu see, kuidas aeg küll nii kiiresti läheb, sest kohe kohe varsti on kodumaale tagasipöördumise hetk, mis tuleb kindlasti väga pisarate rohke. Ma usun, et Eestis saab alguses väga raske olema. Tuleb jälle kõigega harjuda ja õppida. Ma arvan, et kummalgi riigil on oma plusse ja miinuseid, tuleb need vaid üles leida.
Üks huvitav tähelepanek, alates sellest ajast, kui ma siia saabusin kuni praeguseni seisab mu bussipeatuses üks lilla jalgratas. Huvitav, kas kõigil on jalgrattad olemas, et keegi neid endale ei taha, sest jalgrattaid vedelemas võib leida ka koolibussipeatusest. Eestis oleksid kõik need rattad juba ära varastatud või juppideks lammutatud ja maha müüdud.
Me oleme, siin ka ühe väikese filmi teinud Eesti versus Taani kooli päev. Ma usun, et peale reedet jõuab see ka siia, sest reedesel kogunemisel me näitame seda.
Ärge siis Eesti koolipäeva üleni negatiivsena kujutage. Tegelikult on ju meil ka palju toredat. Teil oleks juba tõesti aeg koju tagasi tulla. Oleks klassides rohkem rahvast. Praegu on selline tunne, et pool klassi puudub, kuigi tegelikult on lisaks teile puudu 2-3 õpilast.
ReplyDeleteMuide, mina, vana inimene, mäletan seda, et 20 aastat tagasi kuivatasime Mustamäel elades pesu (ka teksased, joped jms) majade vahel õues ja see pesu võis seal vabalt ka öö läbi nööril rippuda, ilma et keegi midagi oleks varastanud või nalja pärast maha kiskunud. O tempora, o mores ...